Autorid: 8.b klassi inglise keele rühma õpetaja Ere Tummi õpilased
2016/2017 õppeaastal osales meie inglise keele rühm koos Tšehhi partneritega rahvusvahelises eTwinningu projektis “My Precious Phone” (Minu väärtuslik telefon).
Projekti eesmärgiks oli:
*panna õpilased mõtlema nutitelefonide kasutamise kasulikkusest ja kahjulikkusest
*tuletada meelde nutitelefonide abil internetis surfamise ja sotsiaalmeedias toimetamise kirjutamata käitumisreeglid
*täiustada nii õpilaste kui õpetajate arvuti- ja infotehnoloogiaalaseid oskusi
*suurendada õpilaste kultuuriteadlikkust ja avardada nende silmaringi
*julgustada rahvusvahelist koostööd
*parandada nii õpilaste kui õpetajate võõrkeele-, esinemis-ja suhtlusoskust
Projekti käigus tutvusime erinevate töökeskkondadega, vaatasime kahte videot nutitelefonide kahjulikkusest, rääkisime telefoni kasutamise plussidest ja miinustest ning tegime sellekohase plakati. Üheks ülesandeks oli luua riike tutvustatvad online-mängud keskkondade kahoot või guizzes abil, mida saime pärast koos rühmaga oma nutitelefonides mängida. Saime väga palju uut Tšehhi kohta teada ja see oli huvitav. Samuti jagasime omavahel neid nutitelefonide äppe, mida on õppetöös ja isiklikuks otstarbeks kasutatud. Projekti üheks ülesandeks oli loovkirjutamine teemal “Üks päev ilma nutitelefonita”. Nende lugude põhjal pandi projekti lõpus kokku projekti lõpp-produkt: e-raamat. Projekt võimaldas meil ülesannet lahendamiseks kasutada nii individuaalset, paaris- kui ka meeskonnatööd. Meil oli oma Tšehhi partneritega võimalik omavahel suhelda nii TwinSpace’is kommentaare jagades, foorumis postitades kui ka Skype videokonverentsidel osaledes. Ülesandeid oli lihtne teha ja õpetaja oli abivalmis.
Üheks huvitavamaks asjaks meie projektis olid kaks Skype kõnet. Esimese kõne, milles me rääkisime telefoni plussidest ja miinustest, filmisime üles. Kõne filmimine ja monteerimine oli Karl Jakopi ülesanne, kes sai oma ülesandega suurepäraselt hakkama, kuna oli sellega juba ka varem tegelenud. Karl Jakop kasutas filmimiseks meie kooli kaameraid ja monteerimiseks tasuta tarkvara “DaVinci Resolve”. Teises kõnes tutvustasime teineteisele kasulikke äppe. Tore oli oma partnereid näost näkku näha, oma võõrkeeleoskust ning esinemisjulgust proovile panna. 31.mail saime aga hakkame tõelise väljakutsega- veetsime koolipäeva nutitelefonideta! Oligi võimalik!
Olime oktoobrist-aprillini teinud väga palju erinevaid projektiülesandeid ja tutvunud mitmete töökeskkondadega. Meie õpetaja esitas projekti vabariiklikule projektikonkursile. Ootasime tulemusi suure põnevusega ning ei pidanud pettuma! Saime vabariigis I koha! Meie auhinnaks oli käik Tallinnasse Nukufilmi Lastestuudiosse animatsiooni töötuppa.
Veetsime päeva Tallinnas 17. novembril. Töötoas olid tegevused väga hästi organiseeritud. Kõigil oli piisavalt tööd ja kõik töötasid korralikult, keegi ei logelenud. Juhendajaks oli Sondra, kes õpetas meile selgeks animatsiooni tegemise põhitõed ja rääkis meile ka natuke animatsiooni ajaloost. Ta näitas meile veel, kui palju on erinevaid stiile ja võimalusi animatsioone ja lühifilme teha. Meie väike rühm jagati kolmeks väiksemaks rühmaks ning iga rühm pidi endale valima animeerimiseks meeldiva teema.
Esimene rühm otsustas teha filmiklipi jõululaada reklaami kohta. Töömeetodiks valiti roheline ekraanvõte (greenscreen). See tähendas, et valitud joonisfilmitegelastega tehti lugematu arv vajalikke stseene ja pildistati kogu tegevus üles rohelisel taustal. Pärast filmi kokku pannes muudeti roheline taust jõuluteemaliseks pildiks ning lisati muusika. Filmiklipp tuli väga lahe ja kõigile väga meeldis see tegevus, kuna see oli kaasahaarav ning kellelgi ei hakanud igav.
Teine rühm tegi jõulutervituse teistele maadele, kes meie järgmises eTwinningu projektis osalevad. Selleks tehti esmalt plastiliinist valmis kujud. Film tuli kokku panna paljudest kaadritest, mida oli väsitav teha. Kõiki kujukesi pidi vähehaaval liigutama, et nad lõpuks oma kohale jõuaksid. Kui pildid said lõpuks tehtud, tuli need kokku panna. See oli tore, sest siis oli lõpuks ka näha, kuidas töö välja kukkus. Kogu multika tegemine oli huvitav, sest keegi sellest rühmast polnud kunagi midagi sellist teinud.
Kolmas rühm tegi lühikese animatsiooni suitsetamisest ja miks see inimesele kahjulik on. See valmis aeglaselt, kuna pidi tegema palju pilte ning iga pildi järel laua peal vastavalt “mehikest” sättima ja liigutama. Ka sellele rühmale meeldis animatsiooni tegemine, sest see oli uus kogemus ning polnud väga raske.
Peale filmistuudios käimist läksime läbi vanalinna Bastionikäikudesse. Enne käikudesse minemist näidati meile üht lühifilmi, mis rääkis Tallinna kaitserajatiste ajaloost. Kuna olime just ise teinud lühikest joonisfilmi, siis oli tore vaadata, mida oma ala professionaalid on korda saatnud. Käikudes oli päris märg ja niiske ning trepid sügavad ja libedad. Käigud olid kujutatud erinevate ajaperioodide järgi ning tegevuste järgi, mis seal toimunud on. Ühes kohas näiteks mängis punkmuusika ja meile räägiti, kuidas miilits punkareid tänavalt korjas ning välimuse pärast arestimajja viis ja kuidas punkarid käikudesse läksid peitma end miilitsa eest. Edasi minnes räägiti meile kodututest, kes samuti seal elanud on ning siis liikusime ajateljel veel varasemasse aega nimelt Teise Maailmasõja perioodi. Meile räägiti, kuidas käigud olid olnud tuhandele inimesele varjendiks kui 9. märtsil 1944. aastal Tallinnat terve öö pommitati. Seal vaatasime ka väikest filmiklippi, kus nägime, mis oli 10. märtsil pommitamise tagajärg. Edasi minnes saime pähe proovida ka gaasimaske. Kui jõudsime Põhjasõja perioodi räägiti meile, kuidas plaaniti ehitada üksteist bastioni, kuid valmis ehitati vaid kolm, sest ehitamine oli kallis, raske ning aeganõudev. Hiljem sõitsime ka rongiga, kus sõites vaatasime ka üht filmi.
Tegime lühikese jalutuskäigu ka Tallinna vanalinnas. Esmalt vaatasime Toompea lossi ning käisime Aleksander Nevski katedraalis. Ostsime küünlaid, süütasime neid ning imetlesime kiriku külluslikke kaunistusi. Edasi jalutasime linnamüüri äärde, tegime seal pilte ja nägime müüril konutavat hiidkajakat. Vaade Tallinnale oli ilus. Otsustasime ära käia ka Vabaduse väljakul ning jalutada mööda Harju tänavat Raekoja platsile. Seal oli palju inimesi, suur ja uhke ehitud kuusk ning kuuse ümber oli just avatud jõululaat. Ostsime mandleid ja nautisime mõnusat meeleolu.
Päev oli igati korda läinud. Ja et i-le korralik täpp pandud saaks, nägime enne bussile minekut, kuidas päeikesloojangul Pika Hermanni tornist Eesti Vabariigi lippu langetati. See oli erakordne kogemus, sest meist polnud keegi seda varem näinud!
Sellest eTwinningu projektist oli õppida nii mõndagi, eelkõige telefonide plusside ja miinuste, Tšehhi, joonisfilmide ja Eesti Vabariigi kohta. Samuti sai praktiseerida inglise keelt ja tutvuda omaealiste õpilastega Tšehhist. Me arvame, et sellest projektist oli kasu, kuna nüüd teame paremini, et telefonita saab peaaegu hakkama. Siiski on telefonis asju, ka harivaid, mida kusagil mujal teha ei anna. Eelkõige saime oskuse osaleda rahvusvahelises projektis ja eriti rõõmu valmistab võidu käigus tulnud auhind. Meie auhinnareis oli väga tore, saime oma klassikaaslastega koos aega veeta ja teha midagi teistsugust. Filmistuudios käik oli põnev ja kasulik ettevõtmine. Meile kõigile meeldis projektis osaleda ja teeme seda veel hea meelega.