Autor: õpetaja Marju Purge
See oli õppeaasta viimasel päeval, 6. juunil, kui pakkusin oma klassi õpilastele välja võimaluse osaleda juuli lõpus toimuval Võru lastefestivalil.
Tõsised huvilised pidid jääma pärast klassijuhatajatundi ettepanekut pikemalt läbi arutama. Loomulikult on iga lapse kõige suurem soov õppeaasta viimasel koolipäeval koju vabadusse tormata nii kiiresti kui vähegi võimalik, et ükski sekund kallist suvepuhkusest kaotsi ei läheks. Ometi leidus üheksa huvilist, kes arvasid, et see on väärt ettepanek ja nad tahaksid kindlasti osaleda.
Koolis olid lapsed heategevusmüüke juba mitmel korral teinud, aga osaleda päris festivalil tundus veel ahvatlevam, kuid samal ajal ka väga vastutusrikas.
Öeldakse, et mõtle suurelt ja seda 7.b klassi lapsed oskavad hästi: kindlasti kohvik koos grilliga, õnneloos, näomaaling lastele, soengusalong. Kui ma seda esialgu festivali korraldustoimkonna töötajaga arutasin, siis öeldi meile, et ideed on väga head, valige sobiv välja ning oleme teretulnud. Laste vastus oli, et nad teevad kõik neli ettevõtmist ära, nad saavad hakkama! Viiendaks tegevuseks lisandus veel robootika töötuba Evi Tarro juhendamisel.
Ideede ja vajalike korralduste arutamiseks tegid lapsed ettepaneku luua Facebookis festivali grupp ning ka mina pidin hakkama Messengeris käima. Pean tunnistama, et see oli väga vajalik ja ka ainus võimalus omavahel sidet pidada. Google Drive`is jagasime ja täitsime tabelit, mida ning kui palju keegi toodab ja mille eest vastutab. Kolm nädalat enne festivali pidasime ka mõned koosolekud.
Minu kõige suuremaks mureks oli see, et me vajaliku ruumi, mööbli ja telgid endale saaksime. Nagu selgus, olid telgid lausa eluliselt vajalikud, sest laupäeval tibutas peaaegu terve päev vihma.
Külastajaid oli vaatamata vihmasele ilmale väga palju. Päeva jooksul lisandus festivali rühmale veel abilisi oma klassist, nii et kokku askeldas meie maa-alal viisteist 7.b klassi õpilast. Kolm tüdrukut käisid ka festivali vabal laval esinemas. Laupäev oli küll pikk ja päris väsitav, aga ka edukas, mis omakorda tähendas, et õhtul pidi uuesti küpsetama hakkama. Ettevalmistused pühapäevaseks müügiks jätkusid kodudes hilisööni.
Pühapäeval võeti pisut aega ja käidi ka ise üksteist välja vahetades lemmikatraktsioone nautimas. Kõik olid festivali lõpus rahul ja õnnelikud, see oli üks järjekordne väärt kogemus!