Huvijuht Kai Laanemaa
Soovide ja unistustega tasub ettevaatlik olla, sest neil on omadus täide minna. Järjekordne tõestus sellest jõudis minuni siis, kui mul avanes võimalus osaleda inglise keele täiendkoolitusel Iirimaal 2018 aasta novembris.
Kursus sai teoks tänu Erasmus+KA1 projektile “Toetades projektitööd ja aineõpetajate võõrkeelepädevust”, projektijuhtideks Võru Kreutzwaldi Kooli inglise keele õpetajad Marju Purge ning Ere Tumm.
Koolituse viis läbi English Matters ning toimus see Dublinis Iiri Rahvuslikus Kolledžis.
Kursuse eesmärgiks oli õpetajate keeleoskuse arendamine (suuline sujuvus, sõnavara ja hääldus) ning inglise keele kui suhtlusvahendi kasutamine. Kursuse läbinutel tõusis keeletase, et osaleda edasistes Erasmus+ programmi projektides ja tegevustes. Lisaks keeleoskuse arendamisele oli kursuse eesmärk edendada hariduses Euroopa mõõdet, et arendada Euroopa kodakondsuse ja identiteedi tunnet, suurendades osalejate teadlikkust teistest kultuuridest ja riikidest.
Õpinädalaks oli Iirimaale kokku tulnud inimesi üle kogu Euroopa, et saada osa erinevatest English Mattersi kursustest. English for teachers keelekursusel osales 13 inimest 5 riigist: Itaaliast, Hispaaniast, Poolast, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Eestist.
See, et ma olin Eestist ainuke osaleja, oli minu keeleoskusele väga hea. Mul ei olnud võimalust vajalikke jutte emakeeles rääkida, kõik pidin inglise keeles aetud saama.
Koolitusnädala sisse mahtusid aktiivsed tunnid loengusaalis. Kogu õppetöö käis rühmatöövormis, mis andis võimaluse maksimaalselt keelt praktiseerida. Väga huvitavad olid ülesanded, kus paaridesse jaotatuna pidime tegelema „jahiga“ ehk siis meile antud ülesannetele leidma vastused Dublini linnaruumist ning dublinlastega suheldes.
Ma ei viibinud Dublinis esmakordselt, seetõttu oli väga tore näha kohti ja tänavaid, mida oma varasematel külastustel olin juba näinud. Kordamine on tarkuse ema, nagu öeldakse. Seetõttu oli hea tuttavad paigad üle käia ja veel paremini mälusse jätta.
Dublin on tõeline rahvaste paabel. Siin võis kohata inimesi igalt mandrilt. Tänaval liikuvat rahvamassi silmitsedes ei pruukinud kohe arugi saada, kes kust pärit on, kuid inimestega suheldes selgus enamasti, et tegu oli turistidega. Dublinlasi kohtas kesklinnas päris vähe, seda just õhtusel ajal. Huvitav oli ka see, kuidas kohalikud ise seletasid, millest turisti ära tunda. Turistid nimelt pidavat valgusfoori punase tule süttides lubavat rohelist ootama jääma. Dublinlased seda ei tee. Nemad jalutavad üle tänava siis, kui vaja on. Ja tõepoolest – vahel jäigi tunne, et valgusfoor on kõigest silmailuks seisev monument. Inimesed laveerisid autode vahel nii, nagu tahtsid. Pean tunnistama, et nädala lõpuks tundsin end juba tõelise dublinlasena.
Nädalasse mahtus ka väljasõidupäev, kus kõik English Mattersi erinevatel kursustel osalejad sõitsid külastama Glendalough piirkonda ning Kilkenny linna. Iirimaa loodus on imeline! Nagu ka Iirimaa väikelinnad. Tänavad täis roheka samblakihiga ehitud kivimaju, kõigil erinevat värvi uhked uksed ees. Tänavasillutiselt vastu kõmisemas iidsed lood ja pajatused, millest Iiri rikkalik folkloorivaramu pungil täis on.
Ma olen väga tänulik kõigile, tänu kellele sain koolitusel osaleda! Olen paaril koolitusejärgsel kuul juba tunda saanud, kuidas koolitusel omandatu on minu erialasel tööl kasuks tulnud.
Kerget sulge uute projektide kirjutamiseks tublile projektimeeskonnale.
