Autor: Raili Leesalu
SA Innove toetusel kutsus Võru Kreutzwaldi kool teisi eesti kirjaniku nime kandvaid koole koostööle, et populariseerida kultuuriloolise väärtusega autorite loomingut ja kaasata kogukonda.
Eestis on praegu 11 eesti kirjaniku nime kandvat kooli:
- Anna Haava nimeline Pala Kool
- August Kitzbergi nimeline Gümnaasium
- C.R.Jakobsoni nimeline Torma Põhikool
- Friedebert Tuglase nimeline Ahja Kool
- Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool
- Juuru Eduard Vilde Kool
- Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium
- Pärnu Koidula Gümnaasium
- Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium
- Viljandi Jakobsoni Kool
- Võru Kreutzwaldi Kool
Kirjaniku nimi on koolile suur au ja vastutus. Igal koolil on oma väljakujunenud traditsioonid: tähistatakse kirjaniku sünnipäeva, loetakse ja kirjutatakse luulet, lavastatakse tema loomingut jne. Meie ettepanek on teha omavahel koostööd, genereerida uusi, värskeid ideid, jagada kogemusi, kaasata oma ettevõtmistesse erinevate võimetega õpilasi, et mitmekesistada ja kaasajastada tänapäeva õppeprotsesse. Muutunud õpikäsitlus võimaldab loovalt ja tänapäevaselt tuua õpilastele lähemale Eesti kultuuriloo suurkujusid. See on hea võimalus lõimida erinevaid õppeaineid, erinevaid kooliastmeid ja erinevate võimete ja huvidega õpilasi. Koolidevaheline koostöö tagab laiema kultuurilise silmaringi ja traditsioonide kestvuse.
9. märtsil kohtusid Võru Kreutzwaldi koolis Alatskivi, Palamuse, Tartu Petersoni, Kitzbergi, Juuru Vilde kooli esindajad. Oli võimalus tutvuda kooliga ja külastada Võrumaa kultuurikoda ning lauluisa muuseumi.
Arutelu käigus jõudsime üksmeelele, et eraldi ettevõtmist ainult võrgustiku pärast pole mõtet ellu kutsuda, küll aga laiendada olemasolevate või plaanis olevate ürituste ringi nii, et hõlmata ka partnerkoole. Näiteks Võru Kreutzwaldi koolil on kavas aasta lõpus veebiviktoriin, millest saavad ka teiste koolide õpilased osa võtta. Järgmise aasta kevadel toimuvatele Kalevipoja mängudele kutsutakse õpilaste meeskonnad võrgustiku koolidest.
Kõigil on keeruline leida aega, et tulla kokku ja arutada tegevusliine, seetõttu äratas huvi mõte kasutada e-Twinningu keskkonda.
Algamas on Eesti juubeliks valmistumine, sellega seoses rakendatakse ilmselt igas koolis õpilasi loovtöid tegema. Miks mitte igal koolil jääda oma kirjanikule truuks ja luua pilte või tekste teemal „Minu kirjaniku Eesti“.
Aprillis kohtusid eesti kirjaniku nime kandvate koolide esindajad Juurus. Päev kujunes väga sisukaks, sest oma vaatenurga kirjanduse jõudmisest koolikeskkonda andis ka Tallinna kirjanduskeskuse töötaja Kairi Tilga.
Koostöö osas oli arutamisel uurimistööde konverentsi korraldamine. Idee oli keskenduda kultuuriloolistele teemadele ja vastavaid kevadeks valminud töid sügisel konverentsivormis tutvustada. Praegu polnud koolid selleks valmis.
Arutati ka mälumängu korraldamist. Sellest saaksid osa võtta nii põhikooli kui ka gümnaasiumiõpilastest moodustatud 3-liikmelised võistkonnad. Teemade ring on meie koolidele nime andnud kirjanikud, kellest peaks teadma elulugu ja ühte teost. Näiteks Kreutzwaldi „Reinuvader Rebane“.
Päeva lõpetuseks käisime Mahtra muuseumis. Sealne mänguline õpilasprogramm suudab tutvustada maaelust võõrdunud noortele talupojakultuuri.
Septembri lõpupäevil oli Eesti kirjaniku nime kandvatel koolidel kolmas võimalus kohtuda. Esmakordselt osalesid Friedebert Tuglase nimelise Ahja kooli ja Torma Jakobsoni kooli esindajad. Neljapäeval, 28. septembri pärastlõunal kogunesime Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis. Sedapuhku olid kaasatud ka õpilased, sest just nendele on tegelikult projekt suunatud. Kirjandusmuuseumis tutvustati meile kultuuriloolist arhiivi ja arhiivraamatukogu. Oli aukartust äratav tunne näha oma silmaga meie kirjanduslike suurkujude käsikirjalisi materjale, rariteetseid raamatuid ja arhiivraamatukogu varasid.
Teine käik viis meid ERMi, kus tegime koos läbi muuseumitunni „Vaimsed teetähised“. Õhtune aeg muuseumis oli vaikne, igale poole pääses rahulikult juurde. Päeva muljeid arutasime lõpuks Shakespeare’i kohvikus.
Järgmisel hommikul suundusime Palamusele. Väikse hilinemisega – tunnid olid juba alanud – jõudsime kohale, rääkisime senitehtust ja arutasime tulevikuplaane. Oluline oli kuulda ka koolinoorte nägemust meie ühistegevusest. Kuigi Palamuse muuseum on praegu remondis, tehti meile väike ekskursioon alevikus ja põgusalt Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumis.
Kolme kohtumise käigus on võrgustiku loomise mõte puudutanud üheksat kooli üheteistkümnest. Leppisime kokku, et tegutseme edasi. Selle aastanumbri sees valmistume viktoriiniks: oma kirjaniku kohta tuleb koostada küsimusi ja anda teada, milliseid materjale või tekstinäiteid võiks enne lugeda. Sellesse aastasse jääb Võru Kreutzwaldi kooli veebiviktoriin, mis Reinuvader Rebase lugudest lähtuvalt käsitleb loomade teemat. Torma kool lubas teavitada, kui on tulemas kõnevõistlus.
Kevadpoolaastasse jääksid kultuurilooliste uurimistööde konverents Viljandi Jakobsoni koolis. Loodetavasti saab August Kitzbergi nimeline gümnaasium korraldada emakeelepäeva paiku viktoriini ja juunis Võrus toimuvatele Kalevipoja mängudele oodatakse kõigi koostöökoolide sportlikku esindust.