Autorid: 6.b klassi õpilased
23.mail käisime klassiga õppematkal Vastseliina linnuses ja Piusa jõe ääres. Matka alguses rääkis meie giid Diana Pungar looduse tähtsusest inimeste elus. Ta tõi palju elulisi näiteid ning pani meid mõtlema, luues seoseid looduse ja inimese vahel. Arutlesime teemal, mida teeb loodus meie jaoks, et me üldse elada saaksime ning mis on inimeste ülesanne, et loodust hoida ja kaitsta. Huvitav oli bussi lahtiharutamise näide, mis aitas meil mõista, millest bussi erinevad osad tehtud on ja kuidas kõik kõigega seotud on.
Matka käigus käsitleti erinevate ainetundide materjale. Giid oli kogu teema osavalt sidunud loodusõpetuse, matemaatika, geograafia, ajaloo ja kultuurilooga. Matka käigus täitsime giidi poolt ettevalmistatud töölehti. Meie arvates võiks niimoodi erinevaid aineid ka koolis siduda.
Giid rääkis meile Riia-Pihkva kaubatee tähtsusest ajal, kui seal liikusid postitõllad ning kaubavankrid, ning sellest, miks Vastseliina linnus rajati 1342. a just selle koha peale, kus ta praegu on. Arutlesime linnuse tähtsuse üle vanal ajal ning kuulasime legendi, millest sai alguse palverändurite komme linnust külastada. Saime teada, et linnust üritati mitmel korral hävitada, kuid ei suudetud varem kui Põhjasõja ajal, kuna ta oli nii hästi igast küljest kaitstud.
Vastseliina linnuse kirdetorn on tänaseks pisut taastatud ning sinna saab üles ronida. Enne torni ronimist õpetas giid meile kompassi kasutamist. Tornist avanes igasse ilmakaarde võrratu vaade. Kuredki olid oma pesa teinud varemetele.
Üks huvitavamaid ülesandeid oli Piusa jõe veevoolu kiiruse mõõtmine. Sellist asja me polnud kunagi varem teinud ning see pakkus meile huvi. Töötasime paarides ning arvutasime kolme katse tulemusena keskmise voolukiiruse. Kasutasime selleks looduslikke vahendeid ning stopperit. Mida raskem oli katseobjekt, seda kiiremini see sihtkohta jõudis. Saime teada, et Piusa jõgi on Eesti kõige kiirevoolulisem jõgi. Sealsetele kaladele (jõeforell ja harjus) meeldib, et jõevesi on külm, selge ja puhas.
Saime teada, et Piusa jõe ääres, kuhu varemete juurest viib 98-astmeline trepp, elavad ka koprad, kes ei tee oma tammisid mitte selleks, et inimesi häirida, vaid ikka selleks, et endale eluase rajada. Uhke ja kena jäälind on samuti oma pesa jõe äärde teinud. Jäälind on küll välimuselt väga ilus, kuid korda ta ei armasta. Tema pesa haiseb raipe järele. See on sellepärast, et kui ta oma poegi toidab, siis toit, mis poegadel suust pessa kukub, jääbki sinna haisema. Jäälind ei korista oma elamist nii, nagu meie seda teeme.
Teekonnal läbi Vastseliina mõsiniku Lipharti rajatud pargi Paabu liivakivipaljandi äärde õppisime tundma erinevaid kevadlilli (ülane, harilik tulikas, seahernes). Põnev oli ka kultuurilooline fakt, et Fr.R.Kreutzwald, kes töötas meie linnas arstina, oli heades sõprussidemetes Vastseliina mõisniku Liphartiga. Giid rääkis meile ka kaitse all olevast liblikaliigist, kellest me varem kuulnud polnud, selleks on mustlaik-apollo.
Matka lõpu tegi põnevaks mäng. Giid jagas igale paarile ühe tegelase (looduskaitsjad, koprad, veskimehed, kanuutajad, jõeforellid, mustlaik-apollod jne) ning meie ülesandeks oli arutleda, kes on meile looduskeskkonnas kahjulik ja kasulik ning kes meid abistab või häirib.
Selle õppematka ajal õppisime palju. Õppisime mõistma looduse olulisust ning inimeste tegelikku mõju keskkonnale. Selline retk loodusesse oli väga vinge ning huvitav. Liikumine teeb head ning looduses, kui on mingite asjade kohta kohe näiteid tuua, jääb kõik palju paremini meelde.