Ajarännak- Laulupidu 150

Toimumise aeg
laulupidu 150

Kungla rahvas

Kui Kungla rahvas kuldsel a’al 
kord istus maha sööma, 
siis Vanemuine murumaal 
läks kandlelugu lööma. 

:,:Läks aga metsa mängima, 
läks aga laande lauluga.:,: 
Läks lauluga, läks lauluga, 
läks lauluga! 

Säält saivad lind ja lehepuu 
ja loomad laululugu, 
siis laulis mets ja meresuu 
ja eesti rahva sugu. 


Siis kõlas kaunilt lauluviis 
ja pärjad pandi pähe. 
Ja murueide tütreid siis 
sai eesti rahvas näha. 

Läks aga metsa mängima … 

Ma mängin mättal, mäe peal 
ja õhtul hilja õues 
ja Vanemuise kandlehääl 
see põksub minu põues. 

Läks aga metsa mängima …

 

Mu koduke

Mu koduke on tilluke, 
kuid ta on armas minule. 
:,: Hoi-lii, hoi-laa, 
kuid ta on armas minule.:,: 

Seal elavad mu vanemad, 
kes ainult head mul soovivad. 
:,: Hoi-lii, hoi-laa, 
kes ainult head mul soovivad.:,: 

Seal on mu väike koerake 
ja tibatillu Tiisuke. 
:,: Hoi-lii, hoi-laa, 
ja tibatillu Tiisuke.:,: 

Mu koerake teeb au-au-au 
ja Tiisuke teeb näu-näu-näu. 
:,: Hoi-lii, hoi-laa, 
ja Tiisuke teeb näu-näu-näu.:,:

 

Kevadpidu

Elagu kõik me armsamad aasad,
ela ning õitse, armas kodumaa!
:,: Vennad, õed välja vainudele
lippude ja lahke lauluga.:,: 

Metsad ja mäed, orud ja ojad,
linnudki hele´ lauluhäälega;
:,: hõisake ühes mängumeeste pillid,
ela, õitse, armas kodumaa.:,: 


Noorus on ilus, ilus on ka elu
Kaunis ja kallis on me kodumaa
:,: Taat on  hoidnud vanemate vaprust 
hoia ja kaitse sina seda ka :,:

 

Kas tunned maad

Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt 
käib Läänemere kaldale 
ja Munamäe metsalt, murult 
käib lahke Soome lahele? 

Refr. See on see maa, kus minu häll 
kord kiikus ja mu isadel. 
Sest laulgem nüüd ja ikka ka: 
„See ilus maa on minu kodumaa!“ 

Siin teretavad metsaladvad 
nii lahkelt järvi, rohumaid; 
siin taeva vihmal oras võrsub 
ja päike paitab viljapäid. 

Refr. See on see maa … 

Siin kasvab Eesti meeste sugu 
ja sammub vabadusele; 
siin kasvab priskelt Eesti neiu 
ja sirgub Eesti mehele. 

 

Laul Põhjamaast

Põhjamaa, me sünnimaa, 
tuulte ja tuisuööde maa, 
range maa ja kange maa, 
virmaliste maa. 
Põhjamaa, me sünnimaa, 
iidsete kuuselaante maa, 
lainte maa ja ranna maa, 
sind ei jäta ma. 

On lumme uppund metsasalud, 
vaiksed taliteed, 
nii hellad on su aisakellad, 
lumel laulvad need. 

Põhjamaa, me sünnimaa, 
karmide meeste kallis maa, 
taplemiste tallermaa, 
püha kodumaa. 
Põhjamaa, me sünnimaa, 
hinges sind ikka kannan ma, 
kaugeil teil sa kallis meil, 
sind ei jäta ma.

 

Jää vabaks, Eesti meri

Meil merevood on vabad 
ja võimsalt mühavad 
ja kodupinna metsad 
meil vastu kajavad. 

Refr. Jää vabaks, Eesti meri, 
jää vabaks, Eesti pind! 
:,: Siis tuisku ega tormi 
ei karda Eesti rind. :,: 

Meil kalur merel noota 
võib vabalt vedada 
ja musta mulla põuest 
võib vili võrsuda. 

Me vabal lainte voodel 
võib päike särada 
ja rõõmulaulust põllul 
mets vastu kajada.

 

Eestlane olen ja eestlaseks jään 

Tuhat korda kas või alata, 
tuhat aastat tõusu, mitte luigelend. 
Oma rahvust maha salata 
sama ränk on nagu orjaks müüa end. 
Eestlane olen ja eestlaseks jään, 
kui mind eestlaseks loodi. 
Eestlane olla on uhke ja hää 
vabalt vaarisa moodi. 
Jah, just nõnda, vabalt vaarisa moodi.

Nende mehiste meeste moodi 

Tuhat kõuehäälset küsijat: 
Vaba meri. Põlistalud. Püha muld. 
Tuhat korda tuhat püsijat 
kõige kiuste elus hoiab püha tuld.

 

Mu isamaa armas

Mu isamaa armas, kus sündinud ma, 
:,: sind armastan ma järjest ja kiidan lauluga! :,: 

Ei seedrid, ei palmid ei kasva me maal; 
:,: kuid siiski kenad männid ja kuused, kased ka. :,: 

Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal; 
:,: kuid viljakandvat mulda on küllalt igal pool. :,: 

Oh õitse veel kaua, mu isade maa! 
:,: See maa, kus palju vahvust ja vaimuvara ka! :,: 

Su hooleks end annan ja truuks sulle jään 
:,: nii kaua, kui kord suren ja oma hauda lä’en! :,: