Tervist edendav kool

Eestis on mitmeid võimalusi koolielu paremaks muutmiseks ja üks nendest on maailmas tuntud ja edukas Tervist Edendava Kooli liikumine.

Rahvusvahelise kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu 2009/10 järgi on Eesti kooliõpilased ühed vähem oma kooliga rahul olevad lapsed. Kurb, aga tõsi. Õnneks ei ole õpilaskond sellega leppinud ja õpetajad – vanemad loobunud soovist olukorda muuta.

Eestis sai Tervist Edendavate Koolide võrgustik alguse 1993. aastal, kui liitusid esimesed 10 kooli. Võrgustiku tööd koordineerib alates 2004. aastast Tervise Arengu Instituut.

Euroopas sai Tervist Edendavate Koolide liikumine (ENHPS) alguse 1992. a Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni algatusel. Liikumise eesmärgiks on edendada koolides ja ka paikkonnas tervislikku elulaadi ning kujundada turvalist sotsiaalset ja füüsilist keskkonda. Liikumisega on liitunud rohkem kui   40 Euroopa riigi koolid.

Liikumise keskseks mõtteks on koolikeskkonna kujundamine kõigi kooliga seotud inimeste poolt selliseks, et õpilastel, õpetajatel, direktoril ja teistel – koolitädideni välja, oleks meeldiv ja hea koolis õppida või töötada. „Hea” tähendab seda, et suhted inimeste vahel, tunniplaan ja kooli kodukord, füüsiline keskkond, toitlustamine jne. oleksid igaühele tervislikud, mitte ülemäärast stressi tekitavad või tervisekahjustusi põhjustavad.

Tervist edendavate koolide ülesanne on oma tegevuste kaudu järjepidevalt toetada ja kujundada kooli sisemisi kvalitatiivseid muutusi vastavalt väliskeskkonnast tulenevatele mõjutustele, et rajada selline elu- ja töökeskkond, mis arendab ja tugevdab tervist. Tähelepanu pööratakse nii õpilastele kui koolipersonalile.

Tänaseks on Eestis ligi kakssada tervist edendavat kooli, kuid liikumise põhimõtete elluviijaid on tunduvalt rohkem. Neile on ühine see, et koolides on moodustatud inimestest, kes omavad teadmisi ja tegutsemissoovi, tervisenõukogud. Pikas perspektiivis on riiklikuks eesmärgiks luua kõigis Eestimaa üldhariduskoolides soodsad eeldused ja tingimused Tervist Edendavate Koolide ideoloogia rakendamiseks. Ideoloogia aluseks on 10 Tervist Edendavate Koolide põhiprintsiipi:

  1. demokraatia rakendamine ja osalus;
  2. õiglus ja kättesaadavus;
  3. võimestamine ja tegevuspädevus;
  4. jätkusuutlikkus;
  5. õppekavapõhine tervise edendamine;
  6. õpetajakoolituse tagamine;
  7. koolikeskkond;
  8. koostöö ja partnerlus;
  9. kogukonna kaasamine;
  10. tulemuste hindamine.

Tervist Edendava Kooli võrgustiku liikmeks olemine tähendab arenemist järjest rohkem sellise kooli poole, kus kõigil on hea ja turvaline olla.

Liikumine: luu- ja liigeskonna säästmine

Hiljuti avaldatud täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu kohaselt on võrreldes 2014. aastaga tunduvalt kasvanud tervisespordiga tegelevate inimeste arv. Siiski ei tegele tervisespordiga üldse 32 protsenti meestest ja 26 protsenti naistest, kes seda tervise tõttu teha saaksid.

Võru Kreutzwaldi Kooli Tervisenõukogu koosseis
 

Liis Orro –  loodusõpetuse, keemia õpetaja, tervisenõukogu esimees

Anu Maask  – kehalise kasvatuse õpetaja

Hille Juss – inglise keel õpetaja, tervisenõukogu aseesimees

Kai Laanemaa – huvijuht

Merit Kund – bioloogia õpetaja

Merje Meemann – kehaline kasvatuse, karjääriõpetuse  õpetaja

Maia Mikk – klassiõpetaja

Kadri Paulus – geograafia õpetaja

Maire Piiroja – logopeed

Maiu Vislapuu – õppejuht

Ere Tumm – õppejuht

Maarika Eit – inglise keele õpetaja

Marian Kikas – matemaatikaõpetaja

Tiiu Ingermann – kooliõde

Helen Atspool – käsitöö ja kodunduse õpetaja

Regina Vildo – käsitöö ja kodunduse õpetaja

Blanca Punt – matemaatikaõpetaja

Tervist edendav kool